Lauri Tankler
Eesti Päevaleht
Suvel oma kodu remontiva Kurtna kooli direktori kohusetäitja Priit Jõe sõnul võiks senise palgasüsteemi lõhkumine tuua kaasa parema meeskonnatunde.
Õpetaja ametikoha reform annab koolijuhtidele
suuremad õigused ja vastutuse. Pedagoogid tunnevad muret, kas
direktorid suudavad palka erapooletult määrata. Ministeerium kinnitab,
et reform pole veel lõplik ja keegi palgas ei kaota.
Haridusministeeriumi algatatud õpetaja ametikoha ümberkujundamise
plaan on pannud paljud pedagoogid muretsema mitte reformi enda, vaid
direktoritele suurema võimu andmise pärast. Kõige rohkem on kõlama
jäänud kartus, et koolijuht ei pruugi suuta palgaläbirääkimisel
erapooletuks jääda ja õpetajatel kaovad tagatised.
Eesti
Päevalehega rääkinud õpetajad tõid üksteise järel esile ühe ja sama
põhjuse. „See tekitab ebakindlust,” ütles üks nooremõpetaja. „Praegu on
ikkagi süsteem selline, et sa tead täpselt, mille eest palka saad.” Tema
mure sarnaneb kõigi teiste omaga: kuigi õpetajate palga alammäär tõuseb
järgmisest aastast 700 euroni, võivad edaspidi hakata direktorid ise
otsustama, kellele kui palju ja mille eest maksta.
„Ma ei tea, kui paljud direktorid suudavad seda adekvaatselt teha,” arvas teine, kolmeaastase staažiga õpetaja. (Eesti
Päevalehele on teada nii õpetajate pärisnimed kui ka koolid, kus nad
töötavad, kuid me ei avalda neid, sest see võiks mõjutada töösuhteid.)
„Mina
ei tahaks direktori nahas olla,” rääkis üks vanemõpetaja paberitega
koolijuht. „Eriti siis, kui tuleb mõnel arenguvestlusel oma töötajale
öelda: mulle tundub, et…” viitas ta koolijuhi subjektiivsusele, kui
selle all mõeldakse suuremat õigust palka määrata ja sealjuures suuremat
vastutust. Lõpuks nentis ta nagu kõik teised, et „õpetaja jaoks teeb
see kõike muidugi ebakindlamaks”.
Tuleb kokku leppida
Praegu
direktori nahas oleva Priit Jõe (Kurtna kooli direktori kohusetäitja)
hinnangul tekitaks uutmoodi süsteem oluliselt rohkem meeskonnatunnet.
„Tähtis
on see, et koolijuhil on rohkem vastutust kooli arengu eest ja saatus
on rohkem kooli, mitte omavalitsuse või riigi kätes,” ütles Jõe. „Kui
juht tüürib kooli õiges suunas, siis tekitab see vastutus suurema
meeskondliku tunde – et oma kooli paremaks teha.”
Kuid ka Jõe
sõnul tuleb selle eest seista, et palga maksmise alused oleksid koolis
ausalt ja avatult paigas. „Näiteks on siin küsimus, kas jätkata
kontakttundide pealt palga maksmist, kas teha seda kvalifikatsioonist
lähtudes, kas kaasata õpilaste rahulolu uuringuid,” selgitas ta. „Nendes
asjades tuleb kokku leppida.”
Praegu on kokku lepitud eelkõige
selles, et õpetaja palk peaks koosnema alammäärast, millele lisandub
teatud tulemustasu – ja selle kohta on augustis uuesti kokku tuleval
töörühmal vaja teha veel mõned põhimõttelised otsused.
Õpetaja
ametikoha ümberkujundamise töörühma juhi Piret Sapi sõnul ei saa
motivatsiooni- või tulemusraha jaotada tegelikult direktori suva järgi.
„Põhimõtted peavad olema koolis välja töötatud ja selgesõnaliselt
väljendatud ning palgajuhendi väljatöötamisel peavad lisaks juhtkonnale
osalema ka õpetajad, hoolekogu, kohalik omavalitsus ja kogukond
laiemalt, näiteks lapsevanemad.”
Sisuliselt tähendab see, et kvalifikatsiooni, ametijärgu või staaži eest makstav tasu tuleb koolis endas kokku leppida.
„Palgajuhend
peab olema enamat tänastest bürokraatlikest reeglitest ja formaalsete
linnukeste tegemisest,” selgitas Sapp. „Näiteks võib tulemustasu maksta
neile õpetajatele, kes on olnud silmapaistvalt head õpilaste
olümpiaadideks ettevalmistamisel, mingi ainevaldkonna arendamisel või
õppematerjali väljatöötamisel.”
Ministeeriumi idee järgi ei tohiks
keegi palgas kaotada, aga iga kool peaks ise määrama palgakriteeriumid
ja selles ongi koolijuhtidel oluline roll.
„Koolijuht on juht –
kui ta tahab, et tema kollektiiv toimiks hästi, siis tark juht kaasab
õpetajad palgakorralduse ja tunnustamissüsteemi väljatöötamisse,”
selgitas Sapp. „Kui õpetajad koolijuhti ei usalda, siis jõuab see kooli
hoolekoguni ja lõpuks koolipidajani. See selekteerib välja nõrgad
koolijuhid, kes pole vastutuseks valmis või ei suuda õpetajatega
koostööd teha.”
Ja kust võtame tugevad koolijuhid? Minister Jaak
Aaviksoo vastas sellele küsimusele mais niimoodi: „Kõikidel koolidel on
ju direktorid olemas ja ei ole ühtegi teist töötajate gruppi, keda nii
palju oleks arendatud ja koolitatud kui koolijuhte. Suures osas nad
saavad nende ülesannetega hakkama.”PalgaarvestusKuidas õpetaja palk kujuneb?
Praegu
saab õpetaja palka nii, et temaga kokkulepitud summa (ütleme, et 644
eurot – senine pedagoogi palga alammäär) korrutatakse tema antud
kontakttundidega selle järgi, kui suur on norm.
Näiteks kui Tartu
linnas on põhikoolis koormusnorm 22 tundi nädalas ja õpetaja annab 19
tundi, siis saab ta palgaks 86% sellest alammäärast. Omavalitsusel ja
koolil oli muuseas õigus ka normi tõsta kuni seaduses ette nähtud 24
tunnini, mis tähendas, et masu ajal hakkas nii mõneski koolis saama
õpetaja sama koormuse puhul näiteks 7% vähem palka.
Nüüd aga peaks
uue plaani järgi koolijuht 2013/14. õppeaastast sõlmima õpetajaga
lepingu ühe konkreetse töötasu kohta – oletame, et see on järgmisest
aastast 700 eurot, millele lisandub näiteks vanemõpetaja
kvalifikatsiooni eest 100 eurot ehk kokku 800 eurot (bruto).
Sel
juhul on lepinguga kaasas omaette tööjuhend, mis näeb mõnele ette vähem
kontakttunde ja rohkem klassijuhatamist, teisele vastupidi. See jääb
enamasti kooli enda otsustada. Kuid palgasüsteem peab selge olema ja
alla 800-eurost brutopalka see täiskohaga õpetaja saama ei hakka.
Parandatud
25.07.2012: Priit Jõe on siiski Kurtna kooli direktori kohusetäitja,
mitte Keila kooli. Keila kool alles otsib hetkel direktorit.
